Päikesepaneelid, Tuulegeneraator, Nutikodu

  • +372 50 84 338

Nutikodu
Fibaro seadmetega
Paigaldus ilma remondita

Juhi oma korterit / maja
Just sealt, kus sa oled.
Küte, ventilatsioon, valgustus, turvalisus...

Fibaro HC2

Jälgimislahendus
SMA
inverteritele

Võimsus
toodang jne.
Arvutis, mobiilis, tahvelarvutis.
Uutele paigaldustele kauba peale...

Sunnyportal

Parim paneel Eestis
II põlvkonna
Klaas / klaas
Päikesepaneelid

Tootjagarantii 30 aastat
Tootlikkusgarantii 30 aastat
Tootlikkuse langus kuni-10%

Parim päikesepaneel

Enair E70PRO 4kW
Parim väiketuulik!
Anna tuult!

Mastid
Mast 12m kuni 25m
Mikrotootja liitumisega

Parim väiketuulik

Vali Päikeseenergia

  • Keskkonnasäästlik
  • Tasuta kütus
  • Taastuvenergia
  • Lihtne paigaldada
  • Prognoositavad tulud ja kulud
  • Garantii kuni 30 aastat
  • Tootlikusgarantii kuni 30 aastat

Enne lepingu sõlmimist

Katus päikesepaneelidest

Enne kui sõlmid lepingu



Enne kui maksad raha või sõlmid lepingu...

Käesolev kirjatükk on loodud peale "huvitavate" müügivõtete laialdasemat ilmsikstulekut Eesti päikeseelektriturul. Tänaseks tegutseb ~20 ettevõtet Eestis, kes pakuvad müügiks päikeseelektri lahendusi, nii on-grid kui ka off-grid versioonidena, kas ainult komponente või koos paigalduse ja dokumentatsiooniga ning järelteenindusega. Ajad on näidanud, et suure hurraaga turule tulnud firmadest paljud lõpetavad aasta-paari jooksul tegevuse erinevatel põhjustel. Seega, mida vanem on firma, seda suurem on tõenäosus, et süsteem saab korralik ja vastupidav ning tagatud on ka järelteenindus aastate pärast.

Enne lepingu sõlmimist ja rahade maksmist palun veendu mõningates hinnapakkumiste ja tasuvusarvutuste detailides, exceli tabel on lihtne arvutusprogramm, mis annab õige tulemi ainult õigete lähteandmete puhul. Ole kindel, et sulle tehtud hinnapakkumised on võrreldavad paneelide hulga, alusraamistikulahenduse ja inverteri võimsuse ja võimaluste poolel. Madalam hind ei pruugi olla ainult positiivne näitaja. 1W võimsuse maksumus vs. tootlikkus annab hea ülevaate.

Kui suurt süsteemi valida?
Süsteemis suuruse valikul on mitu lähtepunkti: Paigalduskoha piirangud süsteemi suurusele, liitumispunkti piirangud süsteemi võimsusele, vabade finantside piirangud. Kas tahetakse saavutada osalist elektrikulu katmist (näiteks 50% kogu tarbitavast energiast toodetakse kohapeal - tänase päeva enampakutud lahendus), soovitakse bilansiliselt katta kogu elektrienergia osa või soovitakse katta rahaliselt elektrienergia kogukulu (koos võrgutasudega).

Alusraam:
Tavapärane päikeseelektri lahenduse alusraam on valmistatud alumiiniumist ja kinnituskomponendid on reeglina roostevabast metallist. Eriolukordades võib kasutada alusraamina terasraami kuid see peab olema kuumtsingitud. Ka sel puhul on soovitav kasutada roostevabast metallist ühenduskomponente. Probleemiks on terase ja alumiiniumi omavaheline keemiline mittesobivus, mille tagajärjel alumiinium oksüdeerub ning järgi jääb ainult pulber. Turul on ka näiteid, kus alusraamina kasutatakse pitsliga värvitud terast, millede külge on keevitatud kõrvad ja päikesepaneelid on kinnitatud tsingitud kruvidega. Peale aastast paigasolekut on kruvide ümbert paneelide raam oksüdeerunud ja paneelid lahti. Tugevam tuul viib paneelid...
Avamaa lahenduste puhul on kasutuses erinevad ankurduslahendused: kruvivaiad, rammpostid, betoonvundamendid. Tähtis ei ole lahenduse valik vaid lahenduse toimivus ja väljanägemine. Küsi oma pakkujalt referentside ettenäitamist, kindlasti sa ei taha, et sinu peal katsetama hakatakse. Kogu paneelimassiivile avamaal mõjub tuul, kas puhub tagant või eest või küljepealt, igal juhul peab paneelimasiiv oma kohale jääma. Mis tähendab, et ankurdusmass peab olema piisav ja raamistik sobilik/vastupidav mitmekümneks aastaks.

Päikesepaneelid:
Reeglina päikesepaneelidega probleeme ei ole kuid üksikutel juhtudel paneelitootjad kasutavad raamiprofiilile mittesobivat klaasipaksust, mille tulemina jääb klaasi pinna ja raamiprofiili vahele täitmata vahe. Sinna koguneb mustus( tekib sammal/samblik) ja talvel jää, mis omakorda võib hakata lammutama paneeli raami.

Ühenduskaablid:
Korrektselt dimensioneeritud ja paigaldatud ühenduskaablid kestavad kogu paneelide eluea. Kaablite dimensioneerimiseks kasutatakse reeglina inverteritootja tarkvara, mille tulemina kogusüsteemi kaabelduse kadu ei ületa 1%. Kaablite jämeduse (4mm2;6mm2;10mm2) määrab kaabliteekonna pikkus inverterini, süsteemi pinge normaalolukorras ja inverterist liitumispunktini. Päikesepaneelide ja inverterite vaheline kaabeldus teostatakse spetsiaalkaabliga, inverteri ja liitumiskilbi/jaotuskilbi vaheline kaabeldus tavapärase elektri kaabliga (nt. PPJ, MMJ vms.) juhul kui antud kaablitee läbib väliskeskkonda kasutatakse väliskeskkonda mõeldud kaablit kogu kaablipikkuse ulatuses.

Kaitsmekilp:
Inverteri ja elektrivõrgu vahele paigaldatakse reeglina automaatkaitse (võib kasutada ka vastava karakteristikuga sulareid), et oleks võimalik inverter vooluvõrgust eraldi väljalülitada ja/või inverteri või kaabli rikke/lühise korral eraldada ta automaatselt elektrivõrgust.

Elektriprojekt ja mõõdistamised teostatakse kindlasti, ilma nendeta ei ole võimalik elektrivõrguga liitumisprotsessi lõpule viia. Hea pakkuja teostab a href="teenused.asp?id=2&sub=Projekteerimine">projekteerimise ise ja vastavalt paigaldatavale süsteemile. Vastavustunnistuse väljastab pädev asutus peale paigaldise kontrolli. Samuti kuuluvad 0,23kV/0,4kV off-grid lahendused samade nõuete alla.

Inverteri valik:
Kas üks inverter on parem kui teine, seda ei ole võimalik üheselt öelda, määravamaks on süsteemi ülesehitus ja komponentide omavaheline sobivus. Kindlasti tasub jälgida ka inverterite kasutegurit 1% erinevust annab aastakümnete jooksul märkimisväärse kasu/kahju. Lisaseadmeid nn. optimeeriaid ei ole tavapärastes lahendustes mõtet kasutada, toovad rohkem kahju kui kasu. Kasutada tasub neid siis kui tõesti pidevalt jookseb vari üle paneelide, ka sel puhul reservatsiooniga, kas see on majanduslikult mõistlik? Tänapäevastel inverteritel on sisse ehitatud nö. kommunikatsioonilahendus andmete edastamiseks/salvestamiseks, seda siis TCP/IP (internet) baasil või Bluetooth baasil.
Kindlasti uuri, millised on inverteri garantiitingimused. Kui müüja ütleb, et tal on asendusinverter pidevalt laos, siis see võib tähendada antud inverterite nõrkust. Samuti küsi, mis saab siis kui tulebki inverter välja vahetada, mismoodi käib see protsess. Kas suhtleb müüja otse tehasega, mis tähendab, et paari nädala jooksul saabub uus inverter (Euroopa tootjate puhul) või käib kõik läbi kolmandate osapoolte ja uue inverteri saabumisaeg võib olla kaugel. Pahatihti võib natuke rohkem maksev inverter olla aastate lõikes kasumlikum, toodab rohkem ja omatarve on väiksem kui päike ei paista.

Süsteemi tootlikkus:
Palu hinnapakkumise tegijal lisada tootlikkusgraafik/simulatsioon hinnapakkumisele, kus on arvestatud sulle pakutavad PV paneelid, ära näidatud kaabelduse pikkus, kaod kaablites, inverter, kaabeldus ja süsteemi tootlikkus kuude lõikes, ning kasutegur ja ka paneelide paigalduskohaga arvestamine (paneelide asukoht(katus/avamaa/suund/kaldenurk). PV-GIS ei ole tootlikkuse arvestamiseks kõige parem lahendus, see annab üldise ülevaate.

Tasuvusarvutused:
Tasuvusarvutused tehakse täna reeglina ilusamad kui reaalsus on... Kõik tahavad müüa...
Vaata, et sulle pakutud tootlikkus kajastub ka seal ja ei oleks ülemääraselt kõrge. Arvesse tuleb võtta läbi aastate keskpärane tootlikkus, mitte mõne viimase aasta tootlikkus. Kui päike paistab mõne aasta paremini on see boonus kuid äriplaani tehes peab see välja kannatama ka väiksema päikesehulgaga aastad. Pole harvad juhud, kus pakutakse pea 12%+ suuremat tootlikkust kui reaalselt võimalik, rusikareegel on 1000W PV paneele toodab aastas hea paigutuse korral ~980kWh elektrienergiat. Kui sulle lubatakse tootlikkust rohkem kui 1000kWh 1000W võimsuse kohta, siis palu arvutuskäiku sellele. Börsihind tasuvusarvutustes on aeg-ajalt huvitavates suurustes, kasutatakse numbreid, mis annavad parima tulemuse rahavoogudele (40-60€/MWh). 2016 aasta mai seisuga on selle aasta keskmine börsihind 31,125€/MWh, päevane (10-17) 35,87€/MWh ja hommikune (7-9) 40,6€/MWh. Aga see on selle aasta keskmine. Kuude lõikes on päevane hind: jaan 48,62€/MWh; veebr 32,5€/MWh; märts 33,125€/MWh; aprill 32,75€/MWh ; mai 32,37€/MWh. Ja korralik tootlikkus hakkab meil märtsikuust... Seega elektrienergia hind tuleb viia vastavusse tootlikkusega kuude kaupa, et saada vähekenegi reaalset tulemust.Keskmine päevane börsihind 2015 oli 38,125€/MWh.
Loomulikult on tasuvusarvutustes rohkem kui ainult tootlikkus ja börsihind, mängu tuleb ka omatarve (kui suure koguse tarbid ära kohapeal), võrku müüdav kogus, taastuvenergia toetus, elekrienergia ostja marginaal (kätte jõuab vähem raha kui börsihind) jne. Suuremate süsteemide puhul võib kaaluda ka otseliini lahendust, mis annab ka omatarbe korral saada taastuvenergia toetust kuid sellel on omad piirangud ja kulud.
Parim on kui tarbid kohapeal ära kogu toodetud energia, siis on tasuvusaeg kõige lühem. Lihttasuvusaeg võib hea numbriga pakkumise korral olla 6-7 aastat kuid reeglina jääb see ikkagi 8-12 aasta piiresse.

Meist

Ainult töötavad lahendused:
Ideest teostuseni.

Viimased uudised

15.11.2016 Enamus teostatud objekte paigutatud Eesti kaardile!

04.11.2016 Osalesime SolarWorld -i koolituspäeval

01.11.2016 Uuenenud koduleht

29.09.2016 Osalesime Solitek -i koolitusel PV paneelidest ja Tigo optimeerijatest, tutvusime moodulite ja paneelide tootmisliinidega.

Kontakt

Bakeri OÜ
Ahke talu, Igavere küla
Raasiku vald, Harjumaa 75208
Tel : +372 50 84 338
E-kiri : info[at]bakeri.ee

Web : bakeri.ee

Hoiame ühendust

facebook.com/bakeri2002

© 2017, Kõik õigused reserveeritud.
Layout: My web solution